Muutustele ja muudatustele reageerime me inimestena erinevalt. Mõnele meeldivad muudatused väga, samas paljudes tekitavad ebakindlust ja hirmu. See on väga inimlik, sest muudatused toovad endaga ju kaasa midagi uut. Kas see uus meile meeldib või mitte, seda ei tea me enne, kui muudatuse ellu oleme viinud.

Miks ma sellest räägin, sest oleme oma perega ka muudatuste keerises.
Nimelt otsustasime, et kolime Tallinna külje alt Ida-Virumaale elama. Meile endile tundub see väga tore, armas ja õige otsus. Huvitav on aga mitmete tuttavate ja sõprade reaktsioon. Nii mõnigi on keerutanud nimetissõrme oimu kohal ja küsinud, et lolliks läksite või? On ka neid kes ütlevad, et vägev!
Viimast reaktsiooni olen kohanud selle poole aasta jooksul aga oluliselt harvem, kui esimest.
Ometigi on ju Eesti nii väike, maksimaalne sõit võtab aega ainult 3 tundi või natuke peale. Kuna minu töö on liikuv, koolitan erinevates linnades, siis ei oma ju tähtsust millisest Eestimaa nurgast ma oma teekonda alustan.

Huvitav on muidugi see, et inimesi ei ehmata niivõrd vahemaa, vaid piirkond, kuhu kolisime.
Ja ometigi on ju Ida-Virumaa imeilus ja inimesed väga toetavad. Me pole küll siin veel pikalt olnud/elanud aga võin öelda seda, et pole veel kordagi mõelnud kahetsusega, et issand miks me selle otsuse tegime.
See tunne lihtsalt tundub nii õige, kuigi armastasime oma eelmist pikaaegset kodu väga. Aga igal asjal on oma aeg. Ja kui tunne ütleb, et see aeg on saanud läbi, siis tuleb julgeda teha samm muudatatuste suunas.

Oma töös kohtan aeg-ajalt inimesi kes enda tööandjas enam midagi postiivset ei näe aga töötavad hambad ristis edasi. Mõned elavad kohas mis neile ei meeldi, mõned suhtes mis on ammu muutunud ebameeldivaks.
Miks ma sellest räägin? Tahan julgustada inimesi midagi ette võtma, kui rahulolematus on muutunud igapäevaseks seisundiks. Ma ei ütle, et peab kohe kolima, töölt ära tulema või lahku minema aga kui sa enam midagi head nendes asjades ei leia, siis ehk on aeg muutuseks.
Selleks, et midagi muutuks paremaks on vaja alati teha midagi teisiti kui siiani, sest samamoodi edasi minnes ja  oodata teistsugust tulemust on hullumeelsus.
Ja kui keegi teeb elus kardinaalseid muudatusi, siis enne kui näppu vibutad mõtle mis Sind tegelikult pani näppu vibutama. Kas on see ehk enda hirm muudatuste ees, mida tegelikult alateadlikult igatsed.

Ja mis kõige positiivsem, muudatused ja uued kogemused alati kasvatavad ja arendavad isiksust!

Muudatuste tuultest kirjutab läbi isiklike kogemuste Signe Valsberg, Aeternumi koolitaja-konsultant.