> > “Juhi mõtteviis: Kuidas iseennast, oma inimesi ja organisatsiooni erakordsete tulemusteni juhtida” (Äripäev, 2020)

Rasmus Hougaardi ja Jacqueline Carteri raamat on praktiline teejuht, millest leiab palju näiteid ja viiteid erinevatele tuntud organisatsioonidele ja nende juhtide praktikatele. Raamat on illustreeritud mitmete graafikute ja joonistega, mis teeb mõistmise veelgi selgemaks. Olles juba pikalt teinud koostööd erinevate organisatsioonide ja juhtidega, tekkis paratamatult antud raamatut lugedes mitmeid paralleele selle osas, miks mõnes organisatsioonis viib juhtimine kergemini erakordsete tulemusteni, kui teises.

Siinkohal toome sinuni  kokkuvõtte „juhi mõtteviis“ ühest osast, mis käsitleb mõistet MIK juht ja -juhtimine.  Ikka lootuses, et ka sina leiad uusi mõtteid ja saad inspiratsiooni antud raamat kätte võtta ja põhjalikumalt läbi tudeerida.

MEELETEADLIKKUS

Meeleteadlikkus tähendab vaimse efektiivsuse kasvatamist selliselt, et nii professionaalses kui ka isiklikus elus saab rakendatud võimalikult suur osa meie potentsiaalist. Kusjuures, efektiivsus antud kontekstis tähendab seda, et jõuame oma elus kergemini eesmärkide ja soovide ellu viimiseni. Arendades meeleteadlikkust, suudame paremini keskenduda ja teha efektiivsemalt otsuseid ning meis tekib tugevam isetu enesekindluse tunne.

Teadusuuringud on jõudnud järeldusteni, et meeleteadlikkuse praktiseerimine toetab meie füsioloogiat, psühholoogiat ja viib paremate töötulemusteni. Näiteks Singapuri ärijuhtimise ülikooli teadlane Jochen Reb hindas meeleteadlikkuse juhtimisprogrammi praktikate tulemust Skandinaavia suurimas kindlustusfirmas IF ja Carlsberg Groupis. Kõigest peale üheksanädalast igapäevast meeleharjutuste praktiseerimist paranesid inimeste keskendumisvõime, teadlikkus, mälu, töötulemused ja üleüldine tööga rahulolu. Lisaks täheldati stressi vähenemist ja paremat tasakaalu töö ja eraelu vahel. Ettevõtetes on meelepraktikate mõju täheldatud ka loomingulisuse ja innovatsiooni kasvus. Lisaks on suhted alluvate ja ülemuste vahel paranenud, töölt puudumiste arv vähenenud ja kasvanud otsusekindlus eetiliste otsuste langetamisel.

ISETUS 

Isetus on kombinatsioon tugevast enesekindlusest ja tagasihoidlikust eesmärgist teistele kasulik olla. Isetusega koos kasvab ka usaldus, sest meie tegevusel pole varjatud eesmärke. Juhtimises väljendub isetus tagasihoidlikkuses ja valmiduses teisi teenida. Tagasihoidlikkus omakorda tähendab juhtide puhul oma ego talitsemist ja organisatsiooni eesmärkide enda omadest tähtsamaks pidamist. Isetul juhil ei keerle kõik omaenese isiku ümber. Suured juhid on oma egole suutnud päitsed pähe panna, nii, et see ei takista töötajate ja ettevõtte huvisid. Isetu juht on inspireeriv juht, kes kasvatab oma töötajates kuuluvustunnet. Isetus viib juba iseenesest teiste inimestega arvestamiseni ja näitab üles suuremat huvi ja hoolivust oma inimeste üle. Isetusest kasvab iseenesest välja kaastundlikkus.

 KAASTUNDLIKKUS 

Kaastundlikkust iseloomustab hea kavatsus teiste suhtes. See on oskus näha teise inimese asja teise inimese „mätta otsast“ ja sellest lähtuvalt teda toetada. Kaastundlikkust ei tohi segamini ajada empaatiaga. Kaastundlikkus annab jõudu oskuslikuks tegutsemiseks, empaatilisus aga paneb sind võtma teiste kannatused enda õlule. Kusjuures kaastundlikkus ja empaatia erinevad teineteisest ka neuroloogilisest perspektiivist. Kaastundlikkus võimaldab näha suurt pilti, empaatia aga kitsendab meie vaatevälja üksikisikule või probleemile. Kaastundlikkus ei muuda meie tegusid, küll aga seda, kuidas me need teod ellu viime. On väga suur vahe, kas tagasisidet anda kaastundlikult või ärritunult. Kaastundlikkus käib juhi küpsuse juurde. Kaastundliku juhi alluvatel on rohkem usku tema tegudesse, sest nad teavad, et juhil on head kavatsused. Kaastundlikkus organisatsioonides lubab inimestel end väärtustatuna ja väärikamana tunda. See kõik toob kaasa positiivsemad emotsioonid, ärevuse kahanemise ja kiirema haigustest paranemise. Kui kaastundlikkust õigesti rakendada, siis on sellest võimalikult palju kasu juhile, töötajatele, kui ka organisatsioonile. Kaastundliku käitumise puhul pööratakse tähelepanu teguviisi mõjudele. Näiteks ettevõtted LindkedIn, Patagonia, Whole Foods ja paljud teised tegutsevad, tasakaalustades kaastundlikkust tarkusega, et ka kasumit teenida ja strateegilisi eesmärke saavutada. 

Kokkuvõtteks peab tõdema, et just MIK mõtteviisiga juhtimine on see, mis muudab eestvedaja rohkem inimeseks ja vähem juhiks. MIK mõtteviis aitab vähendada hierarhiast tulenevaid võimumänge ning üles ehitada inimeste keskset töökultuuri, kus töötajad näevad ennast ja teisi inimestena, mitte nupukestena korraldusi täitmas. See aitab leida selgemaid tähendusi, jõuda päris õnnetundeni, luua toetavamaid suhteid ja jõuda paremate tulemusteni.

 Raamatukokkuvõtte tõi sinuni Signe Kiisk. Toetas Äripäeva Kirjastus

2022-01-06T17:40:40+02:00