Alustasime oma blogi tänavu harjumuste teemal ja jätkame ka seekord samas vaimus. Ka minu jaoks on toetavate harjumuste kujundamine väga oluline ning jagan veel mõned näpunäited, kuidas harjumusi ära tunda ja teadlikult muuta.
Charles Duhigg kirjutab raamatus “Harjumuse jõud: Miks me elus ja äris ikka samu radu pidi käime” (“The Power of Habit: Why We Do What We Do in Life and Business”), et harjumused koosnevad kolmest osast: sisend/päästik, rutiin ja auhind.
SISEND
Oletame, et harjumus, mida vaatleme on näiteks käte pesemine. Mis käivitab sinus mõtte, et järgmine tegevus on minna käsi pesema? On selleks mingisugune keskkond (köök), tegevus (tualeti kasutamine, õuest tuppa tulemine, toidu valmistamine), kellaaeg, inimesed sinu ümber (lapsed või rahvarohked kohad) või tunne, mida tunned (ärevus, igavus)?
Iga harjumuse käivitumise eelduseks on mingisugune päästik, mis meile justkui meelde tuletab, et järgnev vajalik tegevus on üks või teine harjumus. Levinumad näited sellest on töölt koju jõudes televiisori sisse lülitamine või veini klaasi järele haaramine, peale sööki sigareti suitsetamine või käsipiduri kasutamine auto parkimisel.
Samas on harjumused ka lihtsamad asjad, mis kokkuvõttes meie elu üsna tugevalt mõjutavad. Näiteks käitumine uute inimestega tutvumisel, hommikune ärkamisrutiin või hammaste pesu. Püsivalt toimivate päästikute ära tundmine on väga oluline paremate harjumuste kujundamiseks.
AUHIND
Võib öelda, et sisend käivitab meis vajaduse/iha mingisuguse meeldiva auhinna või tagasiside järele. Me tegeleme harjumustega selleks, et saavutada eesmärk, milleks on tihtipeale psühholoogiline rahulolu. Õnne- või eduelamus, mis järgneb teatud käitumisele ongi harjumuste kujunemise aluseks. Olles märganud oma elus mingisugust sisendit, tuleks järgmise sammuna mõista, mis on järgneva tegevuse eesmärk. On selleks stressi maandamine, ärevuse leevendamine, igavuse peletamine, saavutuse/uhkuse tunne, võidu elamus või midagi muud?
Tihti takerduvad inimesed oma harjumuste muutmisel just selle taha, et keelavad endale seda auhinda, mida soovimatu harjumus pakub. Jätkusuutlikum on aktsepteerida, et sinu aju on programmeeritud sellist tagasisidet soovima ja seda ei saa tõenäoliselt niisama lihtsalt muuta. Oma vajadustega arvestades saab aga piiravate tegevuste asemel valida toetavad lahendused, mille tulemuseks on sama auhind! Näiteks teades, et väsitav tööpäev käivitab minus koju jõudes vajaduse lõõgastumise järele, lähen esmajoones tunniks ajaks vanni mitte ei raiska tervet õhtut teleka ees lösutades.
RUTIIN
Tegevus, mis järgneb mingile sisendile vaat et automaatselt. Rutiinidel ja rituaalidel on meie elus tähtis roll ja meie psühholoogia on üles ehitatud sellise püsivuse toetamiseks. Mõned rutiinid on meie eesmärke toetavad, teised piiravad. Olles identifitseerinud mingisuguse harjumuse päästiku ja auhinna, on tarvis lihtsalt korrigeerida rutiini, mis viib käivitajast tagasisideni. Ütleme, et näiteks igavus või ideedega ummikus olemine käivitab harjumuse minna puhkenurgast kohvi võtma, et saada auhinnaks väike puhkepaus/mõtte selgus. Liigne kohvi tarbimine ja vältimatud sotsiaalsed interaktsioonid puhkenurgas ei ole tegelikult energiat/loovust taastava loomuga, vaid pigem just väsitavad. Märgates seda käivitajat võiks kohvi asemel hoopis võtta viis minutit, et sügavalt hingata ja lõdvestuda/venitada. Niimoodi saab aju rohkelt hapnikku ja kehas vallanduvad õnne ja rahulolu mehhanismid. Kahekordselt tagasisidestab sellist harjumust positiivselt ka saavutuse tunne, mis järgneb produktiivsele töötuhinale!
Teadlikult erinevaid sisendeid, auhindu ja rutiine otsides ja proovides on igaühel võimalik luua harjumusi mis toetavad tema heaolu ja eesmärke. Kui esmane hoog on teadlikult käima tõmmatud, muutuvad positiivsed harjumused tihtipeale ise kinnistuvateks, mis tähendab, et toetavate harjumuste kultiveerimine muutub üha lihtsamaks ja lõbusamaks!
Harjumuste muutmise võimalikkusest kirjutas Aeternumi koolitaja-konsultant Maria Johnson.