Delfi Rahva hääles kirjutas eile üks kodanik oma nägemuse sellest, millist tüüpi klienditeenindajaid meil Eestis leidub:
“Klient ei ole kuningas, mina olen. Need on teenindajad, kes suhtuvad igasse klienti ühtemoodi. Nende jaoks on kõik kliendid ahvid, lollakad või jobud ja nad ei karda seda ka välja näidata. Iga kord sellise teenindaja otsa sattudes on tunne, et parem oleks pidanud vist koju jääma ja leivakoorikuid närima, mitte teenindajat tülitama.
Meie teenindus sõltub teie rahakoti paksusest. Need on teenindajad, kelle teeninduskvaliteet sõltub kliendi välimusest ja sellest, kui palju kliendil raha on. Peamiselt leidub selliseid teenindajaid toitlustuskohtades. Seda põhjusel, et mida rohkem raha kliendil on, seda suurem võimalus on ju jootraha saada.
Seega tuleb hellitada pintsaklipslasi, kellel paistab raha olevat. Samal ajal noored, vanurid ja kekmise kuupalgaga inimesed võiksid nende teenindajate arvates pigem rämpstoiduputkade järjekorras olla, mitte neid tülitada.
Kurt-tumm teenindaja. Tema sattudes tuleb hakata kliendil mängima äraarvamise mängu. Kas teenindaja soovib kliendikaarti, dokumenti või pole pangakaardiga maksmine võimalik? Olgu, ehk nad siiski oskavad rääkida, kuid nende tööpäev on nii väsitav, et juba keskpäevasel ajal ei tule nende suust välja sõnakestki. Kui, siis ainult selleks, et öelda, kui suur kliendi arve on. Tihti tuleb ka seda ise jälgida.
Muideks, kui klient ei suuda kiirelt aru saada, mida teenindaja oma pilguga soovib öelda, siis järgnevast pilgust saab klient kindlasti aru. See pilk väljendab juba suurt viha idioodist kliendi vastu.
Emotsioonitu teenidaja on teenindaja, kelle näost ei loe ka parima tahtmise juures välja mitte ühtegi emotsiooni. Nad ei ole kunagi oma klientide peale väliselt kurjad, samuti ei naerata nad mitte kunagi. Nad teevad oma töö ära ja pool minutit hiljem ei mäleta ei klient ega teenindaja enam üksteise nägugi.
Endine kontrolör on teenindaja, kes teeb oma tööd nii põhjalikult, et iga toote vaatab ta enne läbi laskmist korralikult üle, et sellel ometi ühtegi defekti ei oleks. Või siis otsivad nad hoopis triipkoodi? Igaks juhuks küsivad nad dokumenti ka vanahärralt, kes tahtis endale pudeli veini osta. Äkki on „vanahärra“ hoopis maskeeritud nolk, kes tahab müüja ära petta? Klient peab igal juhul aega ja kannatust varuma.
Red Bulli joonud Duracelli jänes. Seda tüüpi teenindajad jagunevad kaheks vastavalt kohale, kus nad töötavad. Poodides on sellised teenindajad väga tänuväärt nähtus, sest nende teenindajate käed ja silmad käivad nii kiirelt, et teenindaja jõuab kümme toodet kiiremini läbi lasta, kui aeglasem klient oma rahakotti välja võtta. Selliste müüjate kohta ei ole mul ühtegi halba sõna ja seda ilma irooniata.
Kuid toitlustuskohtades on sellised teenindajad vägagi lõbupakkuvad. Tundub, et seal sõltub nende palk sellest, kui kiirelt nad klienti teenindada suudavad. Ka siis, kui sa oled maja ainuke klient, jookseb teenindaja laudade vahel nii nagu oleks maja rahvast täis ja tema ainuke teenindaja.
Nii võlts, kui vähegi võimalik. Teenindaja, kelle näolihased on tööpäeva lõpus ilmselt kõige väsinumad. Naeratus on oluline, ma tunnistan seda, kuid ka naeratusega tuleks piiri pidada. Viisakas on kliendile naeratada, kuid kliendina on päris veider tunne, kui teenindaja mitu minutit järjest sind oma võltsnaeratusega vaatab. Enamasti on sellised teenindajad noored tütarlapsed.”
Tore on, et lisaks eelnevalt kirjeldatud (valdavalt negatiivsetele tüüpidele), toob rahvaajakirjanik välja ka ühe positiivse tüübi:
“Teenindaja, keda tuleb tikutulega otsida, kuid keda leides oled sa hämmingus. Kuid mitte negatiivses mõttes hämmingus, vaid igati positiivses. See tilluke grupp teenindajaid on need, kes tõesti teevad oma tööd nii meeletult hästi, et sõnu selle kirjeldamiseks on vähe. Nad naeratavad oma klientidele viisakalt, nad teevad oma tööd kiirelt aga põhjalikult ja peale seda, kui sa kassast või restoranist lahkud, oled sa kohe astme võrra paremas tujus ja mõtled veel tükk aega sellele, et siiski leidub ka tõeliselt häid teenindajaid.
Võib tunduda uskumatu, et inimesele meeldib olla poes müüja, kuid nende inimeste puhul tundub, et nad tõesti naudivad oma tööd täiel rinnal ja minul on selle üle väga hea meel.”