Sellel nädalal lahvatas skandaal “Komeedi” töötajate ja nende käitumise üle Facebookis. Nii kirjutati publik.delfi.ee-s:
“Piinlik Facebooki avalik vestlus sai alguse sellest, et üks ettekandja jagas teisele blogipostituse linki tekstiga “Kas sealt tuligi, et Komeet on Balti jaama puhvet?”, millele järgnes vilgas arutelu ja klientide mõnitamine. Blogipostituses oli üks klient lihtsalt kurtnud, kuidas talle toodi vale jook, ebakvaliteetne söök ning pakuti kehva teenindust. “Komeedi” neiud aga enda süüd selles ei näe ning ähvardavad kliendid edaspidi saata “rasvabaari”.
“Aga kas teie ürditee on hea muidu?” lõõbib üks neiu. “Ei ole, puhast s*tta pakume,” vastab teine ja lisab juurde, et kasutab koerapesuvett selle tegemisel. “Meil siin üks õhtu tuli sääseleotis ka teemasse, paar tigu ka kaunistuseks sisse!” sarkastitseb kolmas. Lõpetuseks ähvardab üks neidudest klientide kohta raamatu kirjutada, mis saab olema “extra-spicy”.
Anni Arro, kohvik “Komeedi” omanik, kommenteeris juhtunut järgnevalt:
“Olin šokeeritud. Ei oleks iial uskunud, et selline asi saab juhtuda meie meeskonnas. Olen Komeedi ühtse meeskonna loomisega palju vaeva näinud, meie teenindus on viimasel ajal just kiita saanud, seega mõjus see külma dušina.”
Defli Publikule antud intervjuus selgitab Anni Arro, et oma töötajate Facebooki kontosid tema seni kontrollimas pole käinud, sest on harjunud oma meeskonda usaldama. Skandaalis osalenud töötajatega on töösuhe lõpetatud.
“Esimene asjaosaline, kellega vestlesin, avaldas kahetsust. Aga tegelikult ei ole see enam oluline, kõik on kinni väärtushinnangutes ja minu meeskonnas sellistel inimestel kohta ei ole. Ma olen alati oma kliente siiralt armastanud ning soovin, et kogu meie meeskond oleks sarnase suhtumisega,” selgitab Arro.
Komeedi hea nime lubab omanik taastada tubli tööga.
“Soovin Komeedi klientide ees siiralt vabandada ja kinnitada, et kirjeldatud vahejuhtum ei peegelda karvavõrdki Komeedi meeskonna liikmete suhtumist oma töösse ja klientidesse,” lisab Arro lõpetuseks.
Mida juhtunust õppida?
Eraelu ja tööelu vahel jookseb piir, mis lähtuvalt ametikohast on kas selgesti või häguselt eristatav. Teenindaja puhul võib see piir olla sageli hägune – pole tavatu, et kliendid tunnevad teenindaja ära ka töövälisel ajal. Seejuures seostatakse teda ikka organisatsiooniga, kus ta teenindajana töötab.
Teenindajad on ettevõtte “visiitkaardiks” ka väljaspool töökohta ja -aega, samuti sotsiaalmeedias ja muudes infokanalites suheldes.
LOE KA: