Uudised

Stress – kui palju on normaalne?

MIKS STRESS KIMBUTAB?
Stressi üle kurtmine on paljude jaoks lahutamatu elu osa. Stress on pingeseisund, kus inimese keha ja psüühika hakkab end millegi eest kaitsma. On palju erinevaid teooriaid, miks mõnda inimest ajavad pisiasjad närvi ja pingeseisundisse, teine aga läheb raskustest läbi pead kaotamata ja masendusse vajumata. Stressivabam olemine on suuresti iga inimese enda teha – see sõltub sellest, kuidas mõtted on seadistatud. Minu veendumus on, et stress tekib põhiliselt toetavatest või piiravatest mõttekonstruktsioonidest ehk sellest, kuidas meie mõtted on seadistatud. Need «seadistused» saame me kaasa juba lapsepõlvest. Meie pähe talletunud mõtted ja suhtumised on kasvatuse ja keskkonna mõju ning kogemustest tehtud järelduste tulemus. Mõni inimene kogeb stressitunnet tihedamini, sest tema minapilt on negatiivsem. Need, kellel on positiivne minapilt, tunnevad samuti stressi, kuid nad saavad sellest kergemini üle.

PERFEKTSIONISTLIKU ÜHISKONNA OOTUSED
Osadele inimestele on väga tähtis, mida neist arvatakse. Kui heakskiitu ei tule, hakkavad nad „põdema“, äkki ma pole piisavalt hea. Nemad on stressialtimad ning igasuguse kriitika, kahjuks ka konstruktiivse kriitika suhtes, tundlikud. Meie ühiskond on perfektsionistlik, me ei tohi mingil juhul teha vigu. Sellepärast on ka inimesed rohkem stressis.
Näiteks Vahemeremaades on kogu ühiskonna suhtumine eksimisse ja vigadesse teistsugune – seal ei juhtu midagi, kui minna koosolekule pool tundi hiljem. Meil oleks selline asi aga ennekuulmatu. Meil on pidev ajahäda ja aina kõrgemad nõudmised. Inimesesse istutatud mõttekonstruktsioonid rõhuvad, et pean vastama ideaalidele ning tehes vigu ei ole ma piisavalt hea.
Stressi põhjustavad väga erinevad tegurid ning tihtipeale tunneme pinget, olles muutuste keskel. Töökaotus, uuele ametikohale asumine, kolimine, abielulahutus, lapse sünd, laste kodust lahkumine, need on mõned näited stressi allikatest. Meestele põhjustab kõige enam stressi tööga seonduv. Töö on mehele eneseväljenduse abinõu ning töökaotus kukutab mehe suurde musta auku. Naised kogevad stressi pigem seoses inimeste ja inimsuhetega, töö on stressipõhjustajana teisejärguline.

STRESS TEEB HAIGEKS
Stress laastab inimest füüsiliselt ja lõpuks annab mingi organ järgi. Kui keha annab sellise märguande, tasub vaadata, mis toimub meie peas ehk millised mõtted on meie igapäevased kaaslased.
Kõige esimesena mõjub liigne stress unele – tekivad unehäired. Pidevas stressis inimene on närviline ja turris ning tema sõbrad võivad kaduda – ei ole lihtne suhelda persooniga, kes on tihti negatiivne ja pinges.
Stress võib olla erinevate südameveresoonkonna vaevuste, maohaiguste ja allergiate põhjustaja ning ka immuunsüsteemi nõrgendaja.

OLULINE ON OSATA KUULATA
Kui lähedasel inimesel on rasked ajad, tahaks teda ju aidata. Sellistel puhkudel on kõige olulisem teist kuulata ning püüda teda mõista. Paraku ei ole see nii lihne. Me ei suuda mõista, vaid hakkame targutama, õpetama ja rääkima, kuidas meie asju teeksime. Nendel hetkedel on oluline mitte teha etteheiteid ja õpetada, muidu võib juhtuda, et inimene ei ava ennast enam oma lähedastele, sest ei taha seda „targutamist“ kuulata.
Eestis on hakanud mõtteviis muutuma ja probleemide korral nõustaja juurde minekut ei peeta enam nii ebatavaliseks. Ja miks peakski? Kui hammas valutab läheme ju hambaarsti juurde, kui hing on haige, miks ei võiks minna hingetohtri juurde?

MÕÕDUKAS STRESS ON EDASIVIIV
Kas ilma stressita justkui linnuke haljal oksal on ka võimalik elada? Ei. Kui inimene stressi üldse ei taju, on põhjuseks meditsiiniline probleem. Stress ei pea olema alati negatiivne ning sellega hakkama saamine on erinev. Valedest mõttekonstruktsioonidest ja liigsest objektiivsete põhjusteta stressist on võimalik vabaneda, kuid see ei saa toimuda üleöö. Nii ei juhtu, et olen 50 aastat olnud oma mõtete pantvang, siis käin korra koolitusel või loen vastava teemalise raamatu läbi ning hoobilt suudan teistmoodi mõelda.
Seega mõõdukas stress on edasiviiv ja normaalne, kui see muutub aga igapäevaseks kaaslaseks, tasub kindlasti midagi ette võtta. Mõõduka stressi aga tunnete ära, kui iseennast kuulate!

Võtke aega kuulata iseennast ja lähedasi!
Signe Valsberg, Aeternum koolitaja-konsultant