Uudised

Parasiitsõnad – head või vead?

PARASIITSÕNAD – tegelased, kes meid igapäevaselt kimbutavad.

“Suud puhtaks” saate kokkuvõttev klipp, mis loeb kokku, mitu korda kasutasid saatejuht ning külalised sõna “tegelikult”, pani mõtlema, miks need sisuvaesed parasiitsõnad meid kimbutavad?

Armas lugeja, kas pole mitte nii, et vähemalt üks järgnevatest sõnadest – „nagu”, “tegelikult” „noh”, „mingi”, „tähendab”, „eks ole”, „seda et”, satub tihti ka Sinu kõnesse?

MIS ON PARASIITSÕNAD JA MIKS ME NEID ENDAGA KAASAS KANNAME? 
Suulises keeles kasutamegi veidi teistsuguseid vahendeid kui kirjutades. Sageli on parasiitsõnadeks täitesõnad ja –fraasid, mis ei anna lausele ega mõttele midagi juurde. Vahel asendame need lihtsalt häälitsustega.
Kui asendussõna on end meie keelde juba sisse seadnud, on temast üsna keeruline vabaneda.

Siiski ei ole need tegelased täiesti kasutud. Parasiitsõnadel on meie kõnekeeles oluline roll.
Kõneledes kasutame neid selleks, et anda iseendale mõtlemisaega. Konstrueerides oma peas erinevaid lauseid, valime sinna sobivaid sõnu ning modelleerime oma mõtet, mis kohe-kohe teise inimeseni jõuab. Lisame oma kõnesse alateadlikult parasiitsõnu või häälitsusi selleks, et võita endale aega.
Seega, kui esineme või räägime spontaanselt, mitte ei loe maha, on üsna loogiline, et kasutame rohkem täitesõnu.
Täitesõnade kasutamine on vahel kasulik ka kuulajale, andes võimaluse teise inimese mõtteid pikemalt analüüsida.  Niisiis tegelikult pole parasiitsõnad üldse nii suured pahalased, kui me sageli arvame.

KUI PARASIITSÕNAST SAAB HALB HARJUMUS
Oma kõnes liigne parasiitsõnade kasutamine ei pruugi enam täita mõttepause, vaid hoopiski olla lihtsalt üks ebameeldiv harjumus. Esinejana nendega liiale minnes võib juhtuda, et meie asendussõnad hakkavad kuulajaskonda häirima.

KAS PARASIITSÕNADEST ON VÕIMALIK LAHTI LASTA?
Armas kolleeg meenutas lugu, kuidas tema oma parasiitsõnadest vabanes.
Ajal, kui ta alles koolitusi läbi viima hakkas, sattusid tema kõnekeelde sageli kaks pahalast: “eksole” ja “onju”.
Ühel koolitusel osaleja luges kokku, kui palju neid tema kõnes päeva jooksul esineb. Kuigi see number oli väga märkimisväärne, ei olnud number see, mis tookord õpetas.
Nutika tegelasena andis osaleja koolitajale tema parasiitsõnadest märku, ilmudes järgmisele arengupäevale T-särgis, millel olid värvikalt esile tõstetud kaks tema lemmikut – “eksole” ja “onju” :)

Igaühel vast nii head õpetajat parasiitsõnadest vabanemiseks ei ole. Seega tasub esmalt oma parasiitsõnu teadvustada ja mõista, kas kasutad neid mõttepauside täiteks või lihtsalt harjumusest.
Kui mõistad, et neid on siiski kõnes liiga palju, hakka neid sõnu märkama.
Selleks võid abi paluda ka oma lähedastelt, sõpradelt või kolleegidelt, sest nemad kuulevad sind neid kasutamas kindlasti! Esinemise puhul aitab täitesõnu vältida ka hästi läbi mõeldud ning ettevalmistatud tekst.

Oma parasiitsõnasid märgates, hakkad neist ajapikku ka hoiduma.

Olgem siis heatahtlikud nii enda kui teiste suhtes, kes suuliselt esinevad ning annavad asendussõnadega kõigile suhtluse osapooltele lihtsalt aega mõtlemiseks.

Seekordse loo kirjutas meie koolitaja – konsultant KREETA ARUSAAR.