Uudised

Mihkel Suurkaev: Jätan aknad lahti, lasen elul sisse tulla

IMG_0817Jaanuar 2017. Uni hakkab kaduma, päike hakkab tasapisi kiir-kiire haaval kardina vahelt tuppa hiilima. Aastaaja järgi ütleks, et kell on umbes 9:45, ärkan ehmatusega. Jälle olen sisse maganud. Küll see äratuskell on ikka kehv. Üleüldse, kõik maailma äratuskellad on kehvad, miks keegi ei ole teinud sellist, mida kuuleks. Ärkan. Hommikusöök. Sõidan esimesele kohtumisele. Taaskord tõden, et mitte keegi ei oska liikluses liigelda, jalakäijad ületavad vales kohas teed, autojuhid pidurdavad põhjendamatult, suunda keegi ei näita, kõik on jobud ja pahad. Kohtumine. Läks kehvasti. Miks? Homme on jälle. Söögikoht. Teenindaja on üleolev, õiendab ning pahandab, tal on kõik pahasti. Päike loojub, linn jääb vaikseks, õhtu.

 

Järgmine päev mõtlen – küll eile oli kehv päev, kõik oli halvasti. Aga ma ei mõtle pikalt, alustan uue päevaga.

Ülejärgmine päev jätkan mõtet, konsulteerin ja mõistan. Negatiivsus on kerge väljapääs. Kui palju me ükskõik millises olukorras kasutame negatiivsust? Süüdistame teisi? Laseme lahti inimesi? Loome negatiivsete kogemuste taustal eelarvamust? Ühiskond surub seda meile peale, kõigele on esimene reaktsioon negatiivne, kõik on halvasti, kõik on pahad. Miks? Sellel on väga loogiline seletus – negatiivse reaktsiooni korral ei pea me mõtlema ja me ei mõtlegi ning isegi kui me seda teeme, siis mitte eriti adekvaatselt.

Jälgi oma töökaaslase emotsioone kui ta mõtleb. Meie ümber on päevast päeva negatiivust, sest see on lihtne. Võtke palun aega ning mõelge hetkeks ka olukordade positiivsete külgede peale. Mõelge kuidas saab, mitte kuidas ei saa. Tänu sellele väärtustate rohkem oma töötajat, Teie kliendid tunduvad palju toredamad, inimesed õpivad autodega sõitma ning teie lemmiksöögikoht, kus Teie peale viimati teenindaja pahane oli, saab taas koha lemmikute hulgas. See on müstiline.

Mis oli hästi tolles jaanuarikuu päevas? Kõik. Mis on hästi Sinu tänases päevas?