Uudised

3 sammu stressist vabanemiseks

Stressi peetakse nüüdisaja haiguseks. Vaatamata sellele, kas me endale sellest aru anname või mitte, on enamikule meist saanud stress harjumuseks, millest ei oska enam vabaneda. Stress on muutunud millekski, mida me aktsepteerime – oleme õppinud stressiga elama ja surema. Meisse sügavalt juurdunud käitumismalli muutmine on raske, kuid siiski võimalik!

Arvatakse, et pikaajalistest stressimõjudest tingituna haigestub inimene palju kergemini järgnevatesse haigustesse:

  • südame pärgarterite  haigused
  • kõrgvererõhutõbi
  • neeruhaigused
  • arterioskleroos
  • krooniline nimmevalu
  • migreen
  • nõgestõbi
  • haavandid jpt

1. samm stressist vabanemiseks – tuvastamine

Oska ära tunda sümptomeid, mis näitavad, et oled stressiseisundis. Sümptomid jaotuvad kolme kategooriasse: füüsilised, emotsionaalsed ja käitumuslikud.

Füüsilised sümptomid:

  • peavalud, peapööritus, kuklavalud, näo- ja lõuavalud, lihasevalud, valu rinnus
  • tõmblused (silmalaug, nina, erinevad lihased)
  • kuivav suu ja kurk, liighigistamine
  • neelamisraskused, paistes liigesed
  • keelehaavandid, erinevad nahalööbed
  • kõnelemisraskused, kogelemine
  • kõhukinnisus, seedehäired, iiveldus ja oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, kõrvetised
  • kaalu vähenemine või suurenemine, isutus või pidev isu
  • südamepekslemine, kõrge vererõhk, raskendatud hingamine
  • unetus ja liigne unisus, krooniline väsimus
  • seksuaalne rahuldamatus, ülemäärane menstruatsioon
  • sagedused külmetused ja gripp
  • jpt

Emotsionaalsed sümptomid:

  • tujukus, ärritatavus, depressioon, ebaharilik agressiivsus
  • mälu või kontsentratsioonivõime kaotus
  • püsimatus või ülierutuvus, närveerimine tühiste asjade pärast
  • õudusunenäod, impulsiivne käitumine, abituse tunne
  • teistest inimestest eemalehoidmine, neurootiline käitumine
  • otsustusvõimetus, ärevus, viha, paanikatunne, sagedased nutuhood
  • enesetapumõtted, seksuaalse huvi puudumine
  • jpt

Käitumuslikud sümptomid:

  • küünte närimine, huvikaotus välimuse suhtes
  • krooniline edasilükkamisvajadus
  • pidev jalgade või sõrmedega trummeldamine
  • hammaste krigistamine, kortsus laup, juuste sikutamine või kruttimine
  • alkoholitarbimise suurenemine, põrandat mööda sammumine

Jah, tõsi – peaaegu iga sümptom võib olla varjatud stressitunnus, sest stress ise haigusi ei põhjusta, vaid aitab immuunsust vähendades haiguste tekkimisele kaasa.

2. samm – positiivse hoiaku kujundamine

Kuidas tajuda stressi positiivsena? Stressitaluvus algab ajus. Stressi tajumise viis on üheks otsustavaks teguriks, mis määrab võime stressiga toime tulla. Ükskõik millise olukorra puhul on esimeseks psüühiliseks reaktsiooniks olukorra tajumine kas positiivse või negatiivsena. Teatud hulk stressi on igati normaalne ja vajalik, kuid probleemiks muutub see siis, kui ületab isiksuse taluvuspiiri. Stressitaluvuse saavutamiseks vajame viit mõttekujundit, mis tuleb enda kasuks tööle panna. Need on:

  1. Ma olen võimekas ja enesekindel, kui olen millelegi pühendunud.
  2. Ma usun, et muutus ja/või väljakutse on põnev ja kasutoov kogemus.
  3. Ma tunnen endas jõudu, mis annab mulle energiat iga kord, kui olen situatsiooni eest vastutav.
  4. Stressisituatsioon toob esile minu head omadused, mis muudavad mind veelgi loovamaks ja väärtuslikumaks.
  5. Võin iga stressitekitava olukorra muuta positiivseks.

Kõigi nende mõttekujundite muutmine meie isiksuse osaks loob tingimused, et stressi suhtes saaks kujuneda positiivne hoiak. Meie valitud hoiak määrab, kas laseme sündmustel ennast kontrollida või kontrollime ise sündmusi. Kas tajume stressi väljakutsena või paratamatusena?

3. samm – väärtushinnangute ja käitumisharjumuste muutmine

Esmapilgul negatiivsete sündmuste muutmine positiivseks kogemuseks nõuab, et muudaksime oma mõtlemis- ja tegutsemisviisi. Vähem stressiga elustiili väljaarendamisel on võtmeelemendiks kohanemine stressiga toimetulekuks, muutes oma hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist. Abi võib seejuures olla järgnevast:

  1. Sisendage endale positiivsust.
    Kõlab ehk lapsikult, aga ehk leidub igas sündmuses ka midagi positiivset? Halvim variant on sisendada endale negatiivsust olukorras, mis on juba niigi negatiivne.
  2. Manage silme ette pilt positiivsest tulemusest.
    Mõelge heale, mitte halvale tulemusele.
  3. Olge muutumiseks piisavalt paindlik.
    Olge piisavalt julge, et olla paindlik leidmaks parimat lahendit.
  4. Võtke aeg maha.
    Keset tööpäeva või ükskõik milliseid tegevusi vajame ka pause. Kasutage neid pause näiteks õhtu planeerimiseks. Oma aega planeerides tunneme end tähtsatena.
  5. Tehke kindlaks oma viljakaim tööaeg ja parim keskkond.
    Olete öö- või päevainimene, hommiku või õhtu? Tehke tööd siis, kui teil on enim energiat.
  6. Liikuge.
    Liikumine vabastab endorfiine, mis toimivad valuvaigistavalt ning tekitavad heaolu- ja eufooriatunde. Liikumine on üks parimaid viise pingest ja murest vabanemiseks.
  7. Ärge heietage minevikumälestusi.
    Minevik on olnud ja seda enam muuta ei saa. Küll aga saame muuta olevikku ja tulevikku – ning sellega tulekski tegeleda.
  8. Muutke või tühistage olukord.
    Kõigil meil on oma piirangud. Teatud olukordades polegi võimalik hästi toime tulla. Kui nii juhtub, siis muutke või vältige olukorda.
Allikas / täiendavat lugemist:
Goliszek, A. (1997). Kuidas juhtida stressi 60 sekundiga. Ilo